Lewis & Short

mĭsĕrŭlus, a, um, adj. dim. [miser], wretched, unfortunate (ante-class.): animula miserula, Ser. ap. Non. 517, 4; Afran. ap. Non. 217: ut illius conmiserescas miserulae orbitudinis, Turp. ap. Non. 146, 18 (Com. Rel. v. 211 Rib.): cupidius miserulo obito, Liv. Andr. ap. Prisc. p. 869 P.